Päikeseelektrijaam või tuugen? Praktilisi soovitusi toetuse taotlemiseks

1. PRAKTILISI SOOVITUSI PÄIKESEELEKTRIJAAMA VALIKUL
Kuivõrd oma energiakulude katmiseks rajatavad päikeseelektrijaamad ei ole enam ammugi miskit uut, tasub siiski enne nende kavandamist ja hinnapakkumiste küsimist teada teatud tõdesid, et saada parim võimalik lahendus. Arvestage, et hilisem päikeseelektrijaama komponentide vahetamine võib osutuda väga kalliks ettevõtmiseks.

Kuidas saada teada, kas minu tarbimispunkti saab päikeseelektrijaama rajada?
Selleks, et teada kas sinu tarbimispunkti on võimalik päikeseelektrijaama rajada pöördu esmalt Elektrilevi poole. Läbi Elektrilevi e-teeninduse (www.elektrilevi.ee/eteenindus) on võimalik hõlpsasti esitada elektritootja liitumise taotlus, mille leiad nupu „liitumised“ alt. Omatarbeks mõeldud liitumiste puhul räägime me üldiselt kuni 15kW suuruse võimsusega liitumisest ehk teisisõnu mikrotootja liitumisest. Elektrilevi vastab sellistele taotlustele üldjuhul 30 päeva jooksul. Taotluse esitamine on tasuta, küll aga võivad kaasneda vastavalt Elektrilevi liitumise pakkumisele täiendavad tasud liitumise väljaehitamiseks (arvesti vahetuse jms kulud).

Millise võimsusega päikeseelektrijaama ma saan rajada?
Ennekõike omatarbeks elektrienergia tootmisel räägime me päikeseelektrijaamadest võimsusega kuni 15kW ja seejuures on mõeldud inverteri väljundvõimsust. Päikesepaneele soovitame me paigaldada pigem kuni 30% suurema võimsusega (sõltuvalt inverteri võimekusest), kui seda on inverteri väljundvõimsus, et katta paremini oma tarbimist rohkematel tundidel päevas ja ka vähem päikeseliste ilmadega. Kavandatav päikesepargi võimsus sõltub ennekõike teie tarbimiskoha peakaitsme suurusest. Allpool mõned näited:
• peakaitse 25A- inverter kuni 15kW, päikesepaneele ca 19kW
• peakaitse 20A- inverter kuni 13kW, päikesepaneele ca 15kW
• peakaitse 16A- inverter kuni 10kW, päikesepaneele ca 13kW

Millist tüüpi inverterit valida ja kas tasuks mõelda ka akule?
Inverteri valikul pööra tähelepanu tootjapoolsetele andmetele. Näiteks kui teil on kolmefaasiline ühendus, siis selleks, et oma toodetavat energiat maksimaalselt ära kasutada, tasuks kindlasti valida asümmeetrilise faaside juhtimisega inverter, st inverter, mis suudab vastavalt teie tarbimisele faaside vahel võimsust jagada. Samuti soovitame teha valik ennekõike hübriidinverterite seast, mis võimaldavad paigaldada ka aku (kas siis kohe või hiljem), mis aitab jällegi täiendavalt oma toodetavat energiat ise ära tarbida, hoides selle võrra kokku võrgutasudelt. Paljud hübriidinverterid koos akuga võimaldavad lisaks päikesepargil töötada ka siis, kui võrguühendus katkeb, tagades tarbimiskohale sellel ajal varuvoolu. Kui teil on kolmefaasiline ühendus, siis pöörake kindlasti tähelepanu inverteri varuvoolu võimekusele. Kõik inverterid ei võimalda kolmefaasilist varuvoolu ja kindlasti tasuks eelistada selliseid mudeleid, mis seda toetavad.
Akude valik ja hind sõltub inverteri valikust. Paljud hübriidinverterid ei toeta muid akusid kui sama tootja omasid. Valikute tegemisel soovitame pigem lähtuda inverteri parameetritest teie vajaduste katmiseks, mitte alati pelgalt aku hinnast. Lisaks eelpool väljatoodule on näiteks oluline ka see, kui palju on võimalik inverterit kaugjuhtimise teel teie tarbimisvajaduste järgi seadistada, kas süsteem võimaldab ka akusid odava hinna korral võrgust laadida jms, mis võib osutuda pikemas perspektiivis esialgse investeeringu suurusest olulisemaks.

Leader toetuse taotlemisel arvesta järgmist:

  • päikeselektrijaama toetuse taotlusele tuleb lisada ka selle ehitusprojekt;
  • liitumispunkt, kuhu päikeselektrijaam rajatakse, peab olema taotleja kasutuses või omandis (võrguleping).

 

2. VÄIKE TUUGEN OMA ELEKTRIENERGIA TOOTMISEKS?
Pärnu Lahe Partnerluskogu, Jõgevamaa Koostöökoda ja Virumaa Koostöökogu tutvusid koostööprojekti käigus erinevate väiketuulikute lahendustega, millest kaks (Miila Mahe Aed ja Jaaguhansu talu) olid nö eksperimentaalsed ning üks (Enno OÜ) tavapärane 10kw nimivõimsusega ja 18m mastiga tehasetoodang.

Tehtud järeldused:
Väike tuulegeneraator on vaieldamatult hea lahendus võrguvabas süsteemis, sest see aitab tagada voolu ka sellel perioodil, kui päikest on vähe. Väikesaartel jt sellistes piirkondades, kus pole võimalik võrguga liituda ja kus on samas tuult piisavalt, on väike tuugen suhteliselt asendamatu lahendus. Mis puudutab aga omatarbimise katmist piirkondades, kus on võimalik ka võrguühendusega liitumine, siis seal on tuugenid pigem nö luksuskaup. Turul saadaolevate tuugenite suhteliselt kõrge hinna tõttu ei ole nad päikeseelektrijaamadega võrreldes eriti tasuvad. Kui võrrelda hindasid puhtalt nimivõimsuse järgi, siis mikrotootja tuugeni hind ületab päikeseelektrijaama hinda ca kolmekordselt ja seejuures selle aastane tootlikkus on sama nimivõimsusega päikeseelektrijaamast ca kaks korda madalam (sõltuvalt muidugi asukohast).
Väiketuulikute tasuvuse arvutamise osas soovitame tutvuda näiteks TalTech-i uurimistöödega.
Eelpool toodud järelduste eesmärk ei ole kindlasti välistada väiketuugenit kui alternatiivi oma energiavajaduse katmiseks. Nagu ka eelpool mainitud võib ta olla mingites oludes möödapääsmatu lahendus. Ei ole ka välistatud, et tuugenite soetamismaksumus suudetakse tuua alla, muutes need oluliselt tasuvamaks. Kombineerides näiteks kuni 5 kW väiketuulikuid koos päikesepaneelidega ja akudega võib sõltumatult võrgutasudest omada piisavalt energiaressurssi, et mugavalt hakkama saada ükskõik millises Eesti otsas.

VAATA LISAKS: TAASTUVENERGIA JA ENERGIA KOKKUHOIU NÄIDISLAHENDUSTE ANIMATSIOONID