Pärnu Lahe Partnerluskogu (PLP) on aastaid lähtunud põhimõttest, et LEADER toetuste jagamine peab olema läbipaistev ja erapooletu. See on kajastunud nii organisatsiooni töökorralduses kui ka toetuste jagamise reeglites.
Toetustaotluste pingerea moodustab sõltumatu hindamiskomisjon, kus igast PLP piirkonnast on võrdselt esindajaid. Lisaks on komisjonis kolm liiget, kes ei kuulu PLP tegevuspiirkonda – nende ülesanne on tuua protsessi nö kõrvalist vaadet. Hindamiskomisjonis on 9 liiget: 3 MTÜ-de esindajat, 3 ettevõtjat ja 3 omavalitsuste esindajat, tagades seeläbi erinevate huvirühmade tasakaalustatud esindatuse. Sama põhimõte kehtib PLP 9-liikmelises juhatuses, kes kinnitab toetuste jagamise otsused.
PLP büroo töötajad, kelle ülesanne on projektitaotlusi tehniliselt kontrollida ja taotlejaid nõustada, ei osale hindamises ega otsustamises. Kui mõni hindamise töörühma või juhatuse liige on projektitoetuse taotlejaga seotud, siis ta taandab end otsustusprotsessist. Kuigi seadus nõuab taandamist ainult otsese huvide konflikti korral (osanik, juhatuse liige, sugulus jne), on PLP praktikas taandatud ennast ka kaudse seotuse korral– näiteks kui otsustaja liige on selle KOV-i töötaja, millele kuuluv allasutus, SA või OÜ, on taotleja.
Alates eelmise aasta algusest on hindamiskomisjon koostanud projektitaotluste pingerea kümnel korral, millest seitsmel juhul on mõni liige end taandanud. Juhatuses on toimunud taandamisi koguni üheksal juhul kümnest. Kuigi enamasti taandab ennast 1-2 liiget, siis juhatuse puhul on tulnud mõnel korral ette, et lausa 3 liiget on pidanud vajalikuks ennast taandada.
Kõigele vaatamata on meie kõrvu jõudnud vahest siiski kriitikat, et toetusi jagatakse justkui „kindlatele isikutele“. Kuigi selliseid väiteid esineb väga harva, on need PLP jaoks äärmiselt murettekitavad, sest nende levitamine õõnestab organisatsiooni usaldust. See kriitika tuleneb sellest, et osad taotlejad paistavad toetuste saamise osas teistest rohkem silma. See eestlastele omaselt tekitab jällegi teiste taotlejate seas natuke kadedust. Meie statistika aga näitab, et rohkem toetust saanud taotlejad on lihtsalt aktiivsemad – nad esitavad taotlusi pea igas taotlusvoorus ning loomulikult saavad nad seetõttu ka rohkem rahastusi (ja ka mitterahastusi). Nagu öeldakse: „kes teeb, see jõuab.“
Muide, kas teadsite, et PLP hindamiskorras on esmataotlejatel nö vanade kogenud projekti taotlejate ees eelis – nimelt saavad nad hindamisel automaatselt lisapunkte. Hindamise reeglitega ja sellega, mille eest täpsemalt veel punkte saab, võib igaüks tutvuda meie kodulehel.
Sügisesed taotlusvoorud pole enam kaugel. Soovin kõigile meie piirkonna arendajatele ja tegusatele taotlejatele lennukaid ideid ja edukaid projekte!
Alo Tomson
Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht